Kohati unenäolised pildid vahelduvad karmi reaalsusega. Mineviku uurides kohtab Sanna tütar valet läbipõimunult tõsieluliste sündmustega. Kuidas aga välja selgitada, mis tõde ja mis väär? Kas see on üldse oluline? Kui tahetakse teada, siis inimene otsib ja nuputab, areneb, sellest teekonnast ongi Ene Mihkelsoni viimases romaanis juttu.
Soovitan kõigile, keda huvitab, mis meie maal eelmisel sajandil toimus ja kust on pärit vanad inimesed, kes küüditamise aegadest on välja jõudnud tänasesse. Ja miks nad on sellised nagu nad on.
Raamatu esimene pool edenes raskelt ja aru ei saanud vaat et midagi. Mida lehekülg edasi, seda selgemaks sai lugu ja silme ette tekkisid lausa filmilikud pildid. Imetlesin autori täpsust ja kogemust soovitava edasiandmisel. Märkamatult sai tüütust lektüürist (mida ma miski pärast pooleli ei soovinud jätta) nauditav lugemine.
